Jumala läheduses

1

Sind on palutud teenistust juhtima…

Sind on palutud teenistust juhtima. See polegi nii lihtne. Võibolla on palutud sul tervet teenistust juhtida või oled pidanud palvet ja laule juhtima. Sind on kutsutud kohaliku koguduse palvemeeskonda, kus aitad kaasa teenistuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Või oled sageli koguduse koosolekut juhtinud ja valmistud nüüd vaimuliku kutseks. Ehk oled endas avastanud ande, mida arendada ja tulevikus rakendada. Või oled koguduse tavaliige ja soovid teenistusest rohkem rõõmu tunda ning sügavamalt teenimist mõista.
Sellest raamatust leiad praktilisi juhtnööre, kuidas teenistusi ette valmistada, palvet juhtida ja teenistuseks sobivaid vahendeid leida. Ma julgustan sind mõtlema ülistuse ja teenimise olemuse ning eesmärgi üle. Samuti jagan teoloogilisi mõtteid ja erinevaid võimalusi teenimiseks.
Ei ole suuremat kutsumust, kui teenida Jumalat. Teenimine peaks olema meie inimeseks olemise ja kristliku elu keskne osa. Oma käsiraamatus õpetan teenistuse juhtimist läbi teenimise lahtimõtestamise. See on huvitav ja rikastav kõigile, kes kristlikku teenimist sügavamalt mõista soovivad.

Kutsutud

Selge on see, et meie ei tee endast ise teenistuste juhte. Me ei ärka ühel hommikul üles ega ütle: „Oo, ma tahan teenistust juhtida!“ Ei ‒ meid kutsutakse.

Kutse võib tulla erinevatel viisidel.Tihti on selleks palve aidata kaasa koguduses, kus tavaliselt osaleme. Alguses palutakse meil mõnda palvet juhtida või teenistust sisse juhatada. Kutse tuleb koguduse juhtidelt: kas vaimulikult või kelleltki, kellel on vastutus teenistuse juhtimist korraldada. Kutsutakse seetõttu, et on vajadus ja keegi on märganud su andeid, mis võivad tema arvates kogudusele kasuks olla, või vähemalt annete algeid, mida on võimalik aja jooksul arendada.

Kutsumine on oluline, sest teenistust juhtides esindame kogudust. Ja kogukonda teenides teenime Jumalat. Juhtimine võib meile meeldida või oleme kogemuse ees hirmust kanged, kuid me teeme seda teadvustades, et vastav roll on meile teiste poolt usaldatud. Teenimine on kogukondlik tegevus. Seega kutsub ja julgustab kogukond või selle esindaja meid konkreetsete andidega osalema, antud juhul juhtimisandi kasutama.

Teenistus on kogukonna asi

Jumalat ülistada ja teenida on võimalik ka üksinda. Seda võib teha päikeseloojangut imetledes või isiklikul palveajal. Antud raamat käsitleb sõna „ülistus“1 tavapärases tähenduses – see on teenistus, kus koguduseliikmed koos Jumalat ülistavad.

Ühisel eesmärgil kogunenud inimesi peab keegi juhtima. Kui inimesi on vähem, on võimalik ülistada vabamas vormis, kus midagi ei ole ette valmistatud ja enamus toimuvast on spontaanne. Ka selline ülistus vajab juhti, kes võimaldab inimestel austaval viisil Jumalat ülistada. Apostel Paulus kirjutas, et Jumal annab koguduseliikmetele erinevaid ande. Kellele on mingi and antud, peaks seda teistega jagama. Teistsuguste andidega liikmed peaksid neid austama. Eriti oluline on juhtimisand, olenemata teenistuse iseloomust ‒ on see ametlik või vaba, detailideni ette valmistatud või suures osas spontaanne.

Enesekindlusest

Kui sa küsid „Miks mina?“, on just sellises olukorras kristliku kogukonna kutse ja teiste inimeste julgustus olulised. Võibolla pabistad või arvad, et sa pole piisavalt osav, et ülistuse juhtimist ette võtta. Sul on õigus! Ülistamine on väga oluline ja mitte keegi meist ei ole piisavalt osav. Kuid kui keegi on kutsunud mind seda tegema või teisi selles aitama, on võimalik, et Jumal on tema läbi mind kõnetanud. Parim viis selle teadasaamiseks on järele proovida ja jätkuvalt teisi kuulata.

Kõikides kristliku teenimise vormides on kutsumine kesksel kohal. Ma olen vaimulik, mitte selle pärast, et olen piisavalt hea ja tark, vaid seetõttu, et Jumal on mind teiste läbi ja mu enda südames kutsunud mind seda tegema. Me ei tule teiste ette avaliku tunnustuse pärast, vaid selle pärast, et Jumal on kutsunud meid teenima.

Kutse kristlikku teenimisse on kahemõõtmeline. Esiteks, väline mõõde, mis koosneb teiste inimeste panusest ja nõuannetest, kui nad märkavad sinus sobivaid andeid ja iseloomu. Minu jaoks kuulub sinna ka enesehinnang: mida sa oskad või mida õppimisega suudaksid. Teiseks on kutsumisel sisemine mõõde: sisemine veendumus sellest, mida peaksid tegema või mida sa arvad, et Jumal tahab, et sa teed.

Mõlemad mõõtmed on olulised, kuigi need ei pruugi samaaegselt esile tulla ja selgeks saada. Kutsumuse tunnetamine on hädavajalik, selleks et suudaksime ette võtta midagi, mis inimlikust vaatevinklist võib tunduda pelgalt uhkuse või alusetu optimismina.
Meie enesekindlus lähtub Jumala kutsest. Kui me ei ole oma kutses kindlad, on kutsumuse läbikatsumiseks igati õige seda proovida. Me tegutseme, justkui Jumal oleks meid kutsunud, ja jälgime, mis saab: kas järgneb õrn „ei“ või julgustus jätkata. Kuid isegi siis ootab meid ees hulk tööd. Jumal annab meile anded, mis tihti on toormaterjal, mis vajavad hoolt ja arendamist läbi õppimise, harjutamise, rakendamise ja mõtisklemise. Käesolev raamat on kokku pandud nii, et see aitaks meid annete arendamisel.

Teema variatsioonid

Erinevates konfessioonides on erinevad teenistuste vormid ja ka konfessioonis endas võib teenistuse vorm suuresti varieeruda. Ühe raamatuga ei saa võrdselt kõigile abiks olla ja igal autoril on oma arvamus. Käesolev raamat on kirjutatud vabakoguduse teenistuste vaatenurgast, kuigi loodan, et see on kasulik ka teiste koguduste juhtidele. Siin leidub mõndagi nii karismaatilistele kui ka traditsioonilistele kogudustele. Samuti on siin kasulikku liturgilisematele kirikutele, kuna neis on suurenenud võimalus vabamalt tegutseda.

Peamine küsimus

Tuleme tagasi juhtimise juurde. Teenistuse juhtimine on Jumala ja Tema rahva teenimine. Juhtimine ei ole vaid ordineeritud vaimulike ülesanne, kuigi paljudes konfessioonides saavad kindlat osa ülistusest juhtida vaid nemad. Minu eesmärk ei ole vaidlustada, mida ilmik võib teha või mitte. Sellegipoolest lubab terve hulk vabakogudusi näiteks ordineerimata inimestel leivamurdmisega teenistust juhtida. Et sellisel puhul aidata, käsitlen raamatus ka pühaõhtusöömaaja juhtimist. Kuna soovin, et mõtleksime järele, miks me mingeid asju teeme ja mis nende tegevuste tähendus on, loodan, et see peatükk rikastab meie mõistmist leivamurdmisest isegi siis, kui me ise seda juhtima ei hakka.
Pea meeles, et juhtimine on teenimine. Juht on olemas vaid selleks, et teenida inimesi, keda ta juhib. Juht võimaldab inimestel seatud eesmärkideni jõuda. Seega on jumalateenistuse juhtimise eesmärgiks võimaldada kogudusel Jumalat ülistada. See on tohutu vastutus ‒ nii vaimulikult kui ka praktiliselt. Kõigepealt vaatame mõnda vaimulikku teemat, mis seostuvad koguduse ülistusse juhtimisega.

Harjutus

Kirjelda lühidalt olukorda, mis viis selleni, et sind kutsuti teenistusel midagi juhtima. Milliseid ande on teised sinus märganud ja millised väljakutsed sul ees seisavad.

See on osa rännakust Jumalaga. Soovitan sul oma märkmed säilitada, sest ilmselt soovid neid tulevikus lugeda.